- arhailine (750 - 480 eKr) e. kõige vanem ajastu, kreeka kunsti algusaeg. Kunstis võeti omaks Egiptuse ja idamaade motiive ja kujundati sellest oma stiil. Vaasimaali kuldaeg.
- klassikaline (480 - 323 eKr) e. õitseaeg, mil toimusid suurejoonelised ehitustööd Ateenas, mis oli saanud Kreeka pealinnaks. Demokraatia, filosoofia, ajaloo uurimise, kirjanduse ja kunsti õitsengu aeg.
- hellenistlik ( 323- 27 eKr) e. hellenism e.hiline ajastu. Periood Aleksander Suure surmast 323. a. kuni esimese Rooma keisri troonileastumiseni 27.eKr. Tänapäevalgi parimaks peetav väejuht Aleksander Suur oli vallutanud ka Idamaid ja toonud sinna kaasa kreeklaste kultuuri. Pärast Aleksander Suure ootamatut surma 323.eKr jagunesid need riigid väiksemateks kreekalike mõjutustega e. hellenistlikeks riikideks. See aeg oli kreeka teaduse hiilgeaeg. Eraldi valdkondadena arenesid välja matemaatika ja füüsika. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
- Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaarelõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid,Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku. (http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kreeka)
- Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele.
- Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunstiosas.
- Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. (http://web.zone.ee/marjukodukas/VanaKreekakunst.pdf)
Jumalad:
Kreeka kunst on seotud usuga jumalatesse ja mütoloogiasse.
Jumalaid oli palju. Jumalate üle valitses taeva- , tormi- ja äikesejumal Zeus. Lisaks olid jumalad pea iga eluala ja muidugi loodusjõudude jaoks (nt sõjajumal, veini- ja viljakusjumal, kaupmeeste katsejumal, kunstide kaitsejumal.) (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Jumalad usuti olevat sageli kättemaksuhimulised ja kuigi nende meeleheaks oli ohverdusi tarvis, ei garanteerinud see nende soosingut. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Mütoloogias oli ajalugu segamini müütidega. Neid lugusid sõdadest, koletistest ja jumalate sekkumisest andsid muistsed kreeklased põlvest põlve edasi. Jumalaid kujutati inimese sarnastena, koletisi nt. loomana, kellel pea asemel inimese ülakeha. Uskumuse kohaselt elasid 12 peajumalat ja jumalannat Olümpose mäel. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Jumalatele püstitati templeid ja valmistati skulptuure, neile ohverdati loomi ning korraldati rongkäike, teatrietendusi ja mänge. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Jumalaid oli palju. Jumalate üle valitses taeva- , tormi- ja äikesejumal Zeus. Lisaks olid jumalad pea iga eluala ja muidugi loodusjõudude jaoks (nt sõjajumal, veini- ja viljakusjumal, kaupmeeste katsejumal, kunstide kaitsejumal.) (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Jumalad usuti olevat sageli kättemaksuhimulised ja kuigi nende meeleheaks oli ohverdusi tarvis, ei garanteerinud see nende soosingut. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Mütoloogias oli ajalugu segamini müütidega. Neid lugusid sõdadest, koletistest ja jumalate sekkumisest andsid muistsed kreeklased põlvest põlve edasi. Jumalaid kujutati inimese sarnastena, koletisi nt. loomana, kellel pea asemel inimese ülakeha. Uskumuse kohaselt elasid 12 peajumalat ja jumalannat Olümpose mäel. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Jumalatele püstitati templeid ja valmistati skulptuure, neile ohverdati loomi ning korraldati rongkäike, teatrietendusi ja mänge. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Templid:
- Klassikaline ajajärk (480 - 323 eKr)
- Võit pärslaste üle tõi kaasa õitsenguaja kõigil elualadel. Hoogustus ajaloo uurimine, arenes filosoofia ja kirjandus. Kunstis saavutati enneolematu täius, mille poole aastasadade jooksul korduvalt on tagasi pöördutud eeskuju saamiseks. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
- Ateenast oli saanud Kreeka pealinn. Hoogustus ehitustegevus, mille tingis ka tagasilöödud pärslaste purustused. Kui varasemad linnad olid tekkinud stiihiliselt, ilma linnaplaanita, siis Ateena kavandati sirgete tänavate ja nelinurksete elumajade kvartalitega. Ateenat valitseti tõeliselt demokraatlikult, kus nt. rahvakoosolekutel said kodanikud otsuste vastuvõtmisel kaasa rääkida. Ühiskonnas, kus sellisel määral arvestati indiviidi vabadusega, ei tundunud ka uute templite ehitus abstraktsete mõõtude järgi õige. Nüüd töötati välja uued reeglid, milles võeti aluseks inimkeha proportsioonid. Sel moel saavutati harmoonia, mida peetakse ideaalseks ja täiuslikuks ka tänapäeval. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
- Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Ohverdused jumalatele viidi läbi templi ees asuva altari juures. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
- Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
- Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.
- Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus.
- Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega.
Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks.
Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Hephaistose templi frontoon |
Parthenoni templi friis |
- Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail.
- Sammas jaguneb järgmiselt:
baas e. alumine osa
tüves e. keskmine osa
kapiteel e. ülemine osa. - Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia, korintose. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Kõige vanem
Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod.
joonia stiil
joonia stiil
Hilisem
Sammas on saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut.
korintose stiil
Kõige hilisem
Kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas taimemotiivid.
(http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Akropolile pääses mõõda künka läänepoolset treppi. Trepp lõppes võimsa sammastatud väravehitisega, mille õhes osas asus maalikogu ja teises raamatukogu.
Veel enne sammasväravaid asus võidujumalanna Nikele pühendatud väike tempel. Sammastatud väravehitisest läbi minnes satuti platsile, millel kõrgus hiiglaslik jumalanna Athena pronksist kuju. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Ateena Akropoli tähtsaim ehitis - Parthenoni tempel
Parthenoni tempel oli linna kaitsejumalanna Athenale pühendatud tempel.
Parthenoni templi ehituse eest vastutas skulptor Pheidias. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates projekteeritud templist sai Ateena vabaduse ja rahvusliku uhkuse sümbol. Selle täiuslikke proportsioone on peetud jumalikeks, mis on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele arhitektidele aastasadade jooksul. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
(http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
- Ateena Akropol - suurim ja tuntuim antiikne pühapaik.
Akropolile pääses mõõda künka läänepoolset treppi. Trepp lõppes võimsa sammastatud väravehitisega, mille õhes osas asus maalikogu ja teises raamatukogu.
Veel enne sammasväravaid asus võidujumalanna Nikele pühendatud väike tempel. Sammastatud väravehitisest läbi minnes satuti platsile, millel kõrgus hiiglaslik jumalanna Athena pronksist kuju. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Ateena Akropoli tähtsaim ehitis - Parthenoni tempel
Parthenoni tempel oli linna kaitsejumalanna Athenale pühendatud tempel.
Parthenoni templi ehituse eest vastutas skulptor Pheidias. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates projekteeritud templist sai Ateena vabaduse ja rahvusliku uhkuse sümbol. Selle täiuslikke proportsioone on peetud jumalikeks, mis on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele arhitektidele aastasadade jooksul. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Parthenoni tempel 447-438.eKr (neitsiliku Athena tempel) Ateena Acropolil |
Nike tempel |
- Templi sees asusid hiiglaslikud skulptuurid, millest tähtsaim oli kulla ja elevandiluuga kaetud jumalanna Athena kuju.
- Jumalanna kuju oli valmistatud puust, selle riided kaetud kuldplekiga ja ihuosad elevandiluuga. Jumalannat ümbritsesid kahekorruseline sammaste ring, millele toetus puust lagi. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
- Ruumi, mis ümbritses Athena kuju, nim. cellaks. Cella 12 m kõrgusel asuval friisil kujutati jumalanna auks peetud pidustuste rongkäike. Tervet templit ümbritses friisina mütoloogilisi ja ajaloolisi sündmusi kujutavad reljeefid. Templi otsaviiludel asusid skulptuurigupid, mis kujutasid jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast ja Athena ja poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Erechteioni tempel (421- 407 eKr)
Erechteioni tempel oli Akropoli viimane ehitis. See erines kõikidest teistest templitest, sellel puudusid klassikalised proportsioonid ja harmoonia. Tempel koosneb justkui kahest templikesest, mis asuvad ühe katuse all. Maapinna ebatasasusest tingituna asub üks tempel teisest allpool ja sellel on sammastatud sissekäik, nii nagu ka kõrgemalasuval templil. Kõige omapärasem on templi osa, kus talastikku kannavad sammaste asemel naisekujud ehk karüatiidid.
Tempel oli pühendataud kahele jumalale - Athenale ja Poseidonile. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Ateena akropol |
Mõnel templil olid sammasteks naiste kujud ehk karüatiidid.(http://www.discogenius.com/ee/%C3%B5ppematerjalid/kunstiajalugu/5176-vanakreeka-kunst-arhitektuur) |
(VIDEO: https://www.youtube.com/watch?v=zDymw3xEv0U)
- Arhailine ajajärk:
- Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
- Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
- Enamikku kuulsamatest kujudest ei ole säilinud, siiski tunneme neid hilisemate koopiate põhjal. Sageli on need aga teisest materjalist ja täit ettekujutust originaalist ei anna. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
- Kujud on võrreldes hilisema ajaga algelised ja kohmakad. Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus.
- Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure. Kujud ei ole enam seotud tausta või mingi "kivitükiga". Nad seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Nagu Egiptuseski tehti Kreekas kujud algselt nn. egiptuse poosis, kus vasak jalg on pisut eespool, käed sirgelt kõrval, kergelt naeratavatena.
Mehi kujutati enamasti alasti ja naisi maaniulatuvates rõivastes.
Võib oletada, et mehe ideaaliks oli hästi arenenud, treenitud keha, naise ilu seostus riietuse, ehete ja soenguga. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Kuros |
- Klassikaline ajajärk:
- Kreeka klassikaline ajajärk (480-323 eKr) tähistab kunsti ja kultuuri õitseaega. Kreeklased olid pärslaste üle võidu saavutanud, mis tekitas enesekindlust ja soovi oma riik ise üles ehitada. Seda ajajärku loetakse tõelise õitsengu ajaks, kui arenes demokraatia, kodanike väärtustamine, uuriti ajalugu ja peeti lugu filosoofiast. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
- Klassikalisel ajajärgul toimus suur muudatus figuuride kujutamises. Inimkeha realistlikus ja samas idealiseeritud kujutamises jõuti täiuseni. Skulptoreid huvitas anatoomiline täpsus, kuid samas võis täiusliku keha kujutamiseks tegelikke proportsioone muuta. Kujude näod on rahulikud ja tõsised. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
- Sageli toetuvad skulptuurid keharaskusega ühele jalale, teine jalg on vabalt kõrval. Sellise asendi nimi on kontrapost. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Merejumal Poseidon
Mõnede arvamuste kohaselt võis skulptuur kujutada ka peajumal, äikesejumal Zeusi. Skulptuur hoidis tõenäoliselt käes relva, milleks võis olla vastavalt kas Poseidoni sümbol kolmikhark või Zeusi tunnus välgunool. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
|
Polykleitos Odakandja |
Lysippos Puhkav Hermes |
- Parthenoni templi skulptuurid ja reljeefid:
- Parheneoni templi ehitusest sai rahvuslik uhkus. Seda kaunistavad skulptuurid ja reljeefid pidid oma täiuses seda põhimõtet toetama. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
- Ateena Akropolil kõrguvat Parthenoni templi friisi ehk katusealust serva kaunistasid lindina kahte erinevat sorti plaadid. Iga pikivagudega plaadi vahel asus reljeefidega kaunistatud plaat - kokku 92 reljeefi, millel kujutati stseene kreeka mütoloogiast. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
- Vähesest reljeefi sügavusest hoolimata tekitavad üksteise taha paigutatud hobused ja härjadruumilise mulje. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar