Barokk (17.-18. sajandi keskpaik)

(Osa teksti on võetud minu isiklikust konspektist)

Allikmaterjal:
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:VFs9qYFsNZ8J:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/01.BAROKK.doc+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee

BAROKI ISELOOMUSTUS		ITAALIA	HOLLAND	HISPAANIA	FLANDRIA	PRANTSUSMAA
-Barokk-kunsti laiemalt peetakse 17. sajandil Lääne-Euroopas levinud kunstiks, mille sünnimaaks oli Itaalia. -Kitsamas tähenduses haaras barokkstiil eelkõige katoliiklikke maid (Itaalia, Flandria, Hispaania, Flandria, osalt Prantsusmaa), mis olid seotud vastureformatsiooni ja absoluutse monarhiaga. -Barokk rõhutas illusoorsust, dünaamilisust, kaootilisust, teravaid kontraste ja teatraalseid efekte, iseloomulik on eri kunstiliikide süntees. -Tähtsaimaks hoonetüübiks kujunes loss, millest kujundati suuri arhitektuurilisi ansambleid. -Arhitektuurile on iseloomulik kuhjatud dekoor, ebasümmeetria, detailide kahekordistamine, eenduvad ja taanduvad hooneosad, laineline või astmeline fassaad.Sisekujunduses kasutati stukkdekoori ja teostati laemaale.	ÜLDINE	-Itaalia XVII sajandi kunst hakkas rohkem tähelepanu pöörama kaasajale, ühiskondlikele oludele. -Itaalia kunstis peamiseks teemaks mütoloogia kõrval religioon.	-17. sajandil oli Hollandi noor arenev riik. Seetõttu olid kunsti eesmärgid teistsugused, kui mujal Euroopa maades. -Kunstilt nõuti selgust, lihtsust, asjalikkust ja reaalsust. Peaaegu üldse ei viljelda maalikunstis mütoloogiat ja religiooni.	-Hispaania barokkkunsti mõjutasid protestantlik kirik, inkvisitsioon ja jesuiitide tegevus. Selle tõttu oli kunst suhteliselt tagasihoidlik ja barokk avaldub peamiselt maalikunstis. -Kujutatavad teemad olid seotud enamasti religiooniga. -Hispaania barokkkunstis oli tegija El Creco, peaesindajaks aga Velazques.	-Belgia (ehk Flandria) oli 17. sajandil Hispaania ülemvõimu all, ometi oli siinne kunst suurejoonelisem ja rikkalikum, kui Hispaanias. -Belgia barokkkunsti peaesindaja oli Rubens. -Flandria arhitektuuris valitseb barokkstiil selle äärmuslikul, rikkal ja maalilisel kujul. Seda iseloomustab arhitektooniliste osade kuhjamine, nende omavaheline murdmine ja moonutamine. Selles avaldub mingi ülevoolav jõud, robustne elurõõm ja värskus, mis on iseloomulik kogu flandria barokk-kunstile.	-Barokk Prantsusmaal on tunduvalt tagasihoidlikum kui Itaalias. -Siinset barokki nimetatakse klassitsistlikuks, st. püüti rohkem jäljendada antiiki ja renessanssi. -Itaalia stiiliga võrreldes rahulikum ja vähemate detailidega, eeskuju antiikajast (vanaklassitsism). -Louvre’i lossi idafassaad. -Versailles’i loss ja aed – väga suurejooneline ja toretsev pidi hämmastama kogu Euroopat. -Prantsuse kuninga Louis XIV valisemisaja (1643 - 1715) barokkstiil nimetatakse Louis XIV stiiliks, mida iseloomustavadraskepärased vormid ja tumedad värvid. Ülemineku stiili barokilt rokokoole nimetatakse regendistiiliks, langeb kokku Orleans'i hertsogi Philippe II regendiks olemise ajaga (1715 - 23).
	MAALIKUNST	-Loodi uut laadi hauamonumente, purskkaeve, trepistikke. -Naturalistliku maalikunsti suurimaks esindajaks sai Caravaggio. CARAVAGGIO (1573-1610) „Peetruse ristilöömine“ ANNIBALE CARRACCI (1560-1619) "Bacchuse ja Ariadne triumf" - Palazzo Farnese	Jan Van Vermeer (Olustikumaal) „Tüdruk pärliga“ Franz Hals (1580-1666) -Portree -Franz Hals on kõikide aegade kõige suurem portreemeister. Tema loomingut iseloomustab originaalsus ja sädelus. Ta maalis peamiselt naeratavaid inimesi. "Püha Georgi laskurite kompanii bankett" -Natüürmort (Willem Kolf) -Maastikumaal (Puisdael) -Hollandlased panid aluse realistlikule maastikumaalile.	-Oli elulähedane, eeskujuks Caravaggio looming, saavutas suure rahvusvahelise menu. Diego Velazquez -Suurim realist hispaania barokkmaalis. -Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olmet. -Ka mütoloogilised teosed olustikulised -  ”Vulcanuse sepikoda" -Hiljem töötas kuninga õuemaalijana. -Portreed kuningast, tema perekonnast on psühholoogiliselt sügavad ja veenvad Paavst Innocentius X portree.  Paavst Innocentius X portree „Õuedaamid“ – olmestseeniniks muudetud grupiportree Bartolome´ Esteban Murillo -Usuteemalised pildid, nendes idealiseerimist ja ilutsemist. -Elulisemad pildid tänavapoistest. „Madonna ja laps“ EL GRECO (1541-1614) -Hispaania maalikunsti suurajastu teerajaja. DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660) -Peetakse kuulsaimaks hispaania kunstnikuks.	-Flandrias (tänapäeva Belgia) õitses suurejooneline ja rikkalik barokk- kunst. Keerukad poosid väljendasid hoogsat liikumist, kirglikku võitlust ja tundepaatost. Maalis pidi seega kõik olema äärmuslik, viimse võimaluseni pingestatud – see oli ideaal, mida katoliitlikud ideoloogid nõudsid kunstilt. -Kuulsaim Flandria maalikunstnik ja tuntumaid barokk- kunsti esindajaid üldse on Peter Paul Rubens (1577- 1640). Tema enamasti suuremõõtmelistel maalidel on näha barokse maalikunsti kõige iseloomulikumad jooned: hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad ja erksad värvid. -Lõuna-Madalmaades (Hispaania võimuala) loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti. Peter Paul Rubens -Teemad on piiblist, antiikmütoloogiast, allegoorilised ja dekoratiivsed teosed, portreed ja maastikupildid. - Oma piltides ühendab eluläheduse ja idealiseerimise - Kompositsioon rahutu, massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Suurtel mütoloogilistel piltidel ülekeev fantaasia - Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes kogu pildipinna - Kogumulje piltidel toretsev ja jõuline „Leukippose Tütarde Röövimine“ „Minerva kaitseb Paxi Marsi eest“ Anthonis van Dyck -Paraadportree rajaja. Paraadportree – inimesi kujutatakse tähtsate ja võimukatena, neil on suursugune poos, toretsev riietus, aumärgid, neid ümbritseb luksuslik interjöör. Inglismaa kuninga Charles I portree	-17. sajandi I poole kujutavas kunstis oli oluline baroklik realism -Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk, mille allikas on kollane küünlaleek. -Olustikumaalijad olid Vennad Le Nainid, kellest tähtsaim oli Louis Le Nain (u. 1593-1648) -Nemad kujutasid lihtrahvast, peamiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena, näidates ka nende töö raskust ja olme viletsust -Karm realist oli graafik Jacques Callot (1592-1635), kes tähelepanelikult jälgis, aga jaheda ja kahtlase kõrvalvaatajana kujutas kõikvõimalikke kaasaegseid inimtüüpe- aadlimeestest kerjust ja vigasteni -Maalikunstile iseloomulik: värve ei tähtsustatud, inimlike emotsioonide väljendus kunstis Nicolas Poussin “Poeedi inspiratsioon” "Orpheus ja Eurydice” Claude Lorrain -(Päikese ja valgust maalimine, veel peegelduva valguse kujutamine jne). Tema maalide keskosas avaneb kauge valgusse uppuv vaade antiikvaremetele, sildade või muu selisega; külgedelt piiravad seda puudegrupid, sambad, suurejoonelised ehitised. -Hyacinthe Rigaud - portreemaalija -Georges de la Tour (Olustikumaal) – eeskujuks Caravaggio, heleda valgusvihu (küünla) kasutamine “Karjased Jeesus-last kummardamas” Vennad Le Nainid – kujutasid talupoegi väärikalt, austavalt. Teos “Heinakäru”
	ARHITEKTUUR	-Esikohal sakraalehitised. -Kirikutüübiks sai pikergune hoone, samuti võeti üle renessansist kogu arhitektuuriliste detailide kogu – sambad, poolsambad ja pilastrid. -Uus joon – kolmveerandsambad ja keerdsambad. Detailidena kasutati palju voluute, kartušši (dekoratiivne raam). -Kiriku siseruum moodustas avara saali (löövid puuduvad). Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunakülgedel. -Valgusallikaks aknad, mis asusid nelitiskupli allosas, seega koondus valgus põhiliselt hoone kooriruumi, tõstes seda esile. ● Ehitusdetailid on allutatud dekoratiivsele tervikule, konstruktiivset ülesannet praktiliselt pole. Fassaadipind võib olla laineline, astmeline jne. Vormide kuhjumine ja ebasümmeetria. Rooma peetri kirik Santa Susanna kiriku fassaad			-Flandria arhitektuuris valitseb barokkstiil selle äärmuslikul, rikkal ja maalilisel kujul. Seda iseloomustab arhitektooniliste osade kuhjamine, nende omavaheline murdmine ja moonutamine. Selles avaldub mingi ülevoolav jõud, robustne elurõõm ja värskus, mis on iseloomulik kogu flandria barokk-kunstile.	-Barokkkunst avaldub peamiselt lossiarhitektuuris (nt Versaille’i loss Louis XIV poolt) -Juhtivaks saab profaanarhitektuur, eelkõige lossiarhitektuur. Väga oluliseks peetakse siseruumide mugavust ja otstarbekust. -Ilmekateks näideteks prantsuse barokist 17. sajandil on paljud ehitised – nt. Louvre’i idafassaad; Invaliidide kuppelkirik Pariisis (Hardouin-Mansart) Louvre`i lossi idafaasid Versailles` lossi pargifassad
	SKULPTUUR	-Barokiajal oli pigem dekoratiivne kui jutustav ülesanne -Lorenzo Bernini oskas skulptuurile anda maalilisust LORENZO BERNINI (1598-1680) - rahutud ja liikuvad massid „Püha Teresa“ (Santa Maria della Vittoria kiriku kabelis Roomas) on Bernini loomingu äärmuslik näide – mõjub lausa maaliteosena, väga detailirohke, ekstaatilisuse toonitamine on üks barokivaimu tüüpilisemaid kehastusi.	-Skulptuur oli tähtsuseta.	-Kunst väljendas siiraid ja sügavaid usundeid. Eriti skulptuur, kus suurema loomutruuduse saavutamiseks pandi pühakujudele selga riided ning näole klaaspärlitest pisarad.	-Skulptuuris töötatakse samuti radikaalses ja maalilises barokivaimus, olles tihti mõjustatud Rubensi vormikäsitlusest.	-Prantsuse plastika säilitab 17. sajandil suure iseseisvuse ja omapära. *Olulised on kolm tegurit: - vanad, prantsuse renessansi traditsioonid - itaalia barokkskulptuuri eeskujud - antiikkunsti mõjud -Säilib rahulik selgus, terav karakteristika ja sale sarmikas joon. -17. sajandi teisel poolel on skulptuur peamiselt õuekunst, selle ülesandeks on kaunistada peamiselt kuningalosse. Seetõttu saab rääkida Versailles’ koolkonnast, kelle plastika on sümmeetriline, tasakaalukas ja idealiseeritud – klassitsistliku mõjuga.