Vanavene kunst

• 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. (http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst?qid=700b90f8-fe88-433e-87cd-a4313d53af43&v=qf1&b=&from_search=1)

Kuulsamad kirikud:

• Kiievi Sofia kirik
  Jaroslav Targa tellimisel valminud Kiievi Sofia katedraali "südamik" meenutab kreeka risti. Algselt oli kirikul viis lühikest löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga. Kiriku põhiplaan lähenes sel ajal ruudule. Hiljem ehitati nii põhja- kui ka lõunaküljele juurde kaks löövi, nii et kiriku läbimõõt põhja- ja lõuna suunas on suurem kui lääne-ida suudas. Idaseinas on kokku tervelt üheksa psiidi. Kiriku välisilmes domineerivad kuplitega tornid. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/vanavene/sisu.htm)

  

  Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett

• Novgorodi Sofia katedraal - on samuti hilisemate laiendamistega muudetud. Kiriku välisilme on väga lihtne ja range. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/vanavene/sisu.htm)
  
• Uspenski kirik, Dimitri katedraal Vladimiris
  Vladimir-Suzdalimaa arhitektuuriõitseng kestis 12. sajandi lõpust kuni mongolite kallaletungini 13. sajandi alguses. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris on viielööviline ja kolme aspiidiga. Üldiselt levis siin aga väiksem, üheksaosaliselt jaotatud ruumi ja ühe keskse ümarkupliga kiriku tüüp. Dmitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe(pildil) ääres on nende hulgas kõige kuulsamad. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/vanavene/arhitektuur/index.html)

  

  Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 1193-1197 

  
  
• Moskva Kreml (14. saj.)
  Mongolite vallutus 13. sajandi alguses pidurdas idaslaavlaste kultuuri arengut. Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. sajandi lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsain nende seast oli ARISTOTELE FIROVANATI. Moskvas kerkis sel ajal näiteks Uspenski kirik. Sellel oli algselt üks kuppel, neli kõrvalkuplit on hiljem juurde ehitatud. Lihtsaid valgeid seinu liigendasid pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid. Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse, fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas. Kontsruktiivne selgus ja loogika aga vähenes.
  16. sajandi ehituskunsti suurimaks meistriteoseks on peetud Vassili Blažennõi peakirikut Moskvas (pildil). See on kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider, aga fantaasiarohke ja toretsev.
  Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe säilinud. Kõige tähelepanuväärsem osa selle onkindlustusarhitektuuril. Moskva Kremli müürid on vanavene linnakindlustuskunsti tuntumaiks näiteks, kuid tugevad ringmüürid paljude tornidega ümbritsesid ka Smolenskit, Novgorodi, Pihkvat, Irboskat ja teisi linnu. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/vanavene/sisu.htm)
  
  (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:AV9SFxmACkYJ:www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/vanavene.ppt+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

• Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad. (http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst?qid=700b90f8-fe88-433e-87cd-a4313d53af43&v=qf1&b=&from_search=1)

IKOONIMAAL-põhimõte ja tehnika pärineb Bütsantsist, motiividele lisandusid pühakulood ja legendid. Kiriklikku kunsti ilmus ka rahvalikke elemente, kuradi kujutisi. Valitses kaks suunda, Bütsantsilik ja kohalik kunst. Viimases oli vähem suursugust üldistust, puudub teravus, nurgelisus, pigem pehme ja õrnavärviline. ((http://www.rusmuseum.ru/images/cms/data/old_painting01.jpg)

• Suurimad ikooni- ja seinamaalijad olid Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane (Feofan Grek, u. 1340-1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov (u. 1370-1430).
• Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega.
• Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Kaunid ja õrnad on ta värvikooskõlad, inimlikult väljendusrikkad tegelased ta maalidel.
• Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni 18. sajandi alguseni, mil tsaar Peeter I “raius akna Euroopasse”.  (http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst?qid=700b90f8-fe88-433e-87cd-a4313d53af43&v=qf1&b=&from_search=1)