Gootika (12.-15.saj.)

VIDEO: https://www.youtube.com/watch?time_continue=2&v=lSAEeu4hr0c

• Gooti stiili kolm etappi: varagootika 12 saj II pool, kõrggootika – 13-14 saj ja hilisgootika – 15-16 saj I pool. (Tekst on võetud minu isiklikust konspektist)
• Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse.
• Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. (http://www.slideshare.net/kajamurd/13gootika)
• Ajalised piirid, ühiskondlik-poliitiline taust, õpetused, stiili nimetuse päritolu: kujunes täielikult välja feodalism ja linnad elustusid. Samas puhkesid ülestõusud, mille algatajateks olid talupojad ja linlased. Gooti stiil vastas rüütliideaalidele, teisalt oli ta seotud linnakodanikkonna võitluse ja vaimulaadiga. Sünnimaaks on Prantsusmaa. Nimetus tekkis 16-18 saj idagermaani hõimu gootide nimest. (Tekst on võetud minu isiklikust konspektist)

ARHITEKTUUR:

• Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. (http://www.slideshare.net/kajamurd/13gootika)
• Kirikud tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. (http://www.slideshare.net/kajamurd/13gootika)
• Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. (http://www.slideshare.net/kajamurd/13gootika)
• Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid.
• Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks, roietega võlvid vajasid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. (http://www.slideshare.net/kajamurd/13gootika)
• Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku. (http://www.slideshare.net/kajamurd/13gootika)
• Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. (http://www.slideshare.net/kajamurd/13gootika)
• Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. (http://www.slideshare.net/kajamurd/13gootika)
• Kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgusetunne ning eriline salapärane meeleolu. (http://www.slideshare.net/kajamurd/13gootika)
• Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne ning suuri teadmisi ka inseneriteaduste vallas. (http://www.slideshare.net/kajamurd/13gootika)
• Sakraalarhitektuur: romaani stiiliga võrreldes toimunud muutused, näited, erinevused piirkonniti. Võrreldes romaani stiiliga oli ruum palju õhulisem, avaram ja vabam. Kiriku interjöör ei suundunud ainult kooriruumi poole vaid ka üles. Ka oli suur valguse mõju. Ei olnud enam suured massiivsed seinad vaid suurem osa neist oli asendatud akendega. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal kuningategalerii. (Tekst on võetud minu isiklikust konspektist)

• Inglismaa arhitektuur: kirikud on madalad, tugikaari polnud (või lisati hiljem). Kõige võimsas torn oli nelitise kohal. Moodi lähevad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. (Tekst on võetud minu isiklikust konspektist)
  
• Saksamaa arhitektuur:
  Ehitab prantslastega sarnaseid hooneid. Hooned olid lihtsustatud. (Tekst on võetud minu isiklikust konspektist)
  
• Itaalia arhitektuur: segunes gooti tugevalt sees olevate romaani stiili ja antiikkunsti traditsioonid. (Tekst on võetud minu isiklikust konspektist)
  
• Prantsusmaa arhitektuur:Saint-Denis’ klooster 

Norte-Dame

Reimsi

Chartres`i katedraal

• Eesti arhitektuur:
  
• Normandia ja Inglismaa erinevad teistest oma nelitistornidega. Itaalias ei löönud gooti stiil läbi, fassaadtorne püstitati harva, mõnikord ehitati nelitise kohale kuppel. (Tekst on võetud minu isiklikust konspektist)
  
  SKULPTUUR:
• ümarplastika, vabafiguur, ornamentika
• Laad oli realistlik ja looduslähedane. Inimese proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Ornamentikas oli kodumaiste taimede, lehtede ja varte matkimine. Rõivad ulatuvad maani, voldid mõjuvad loomulikuna, kuid nende suund ja rütm sõltub nende all olevast kehast. Kujunes kaarekujuline poos. Tugevnes tunnete väljendus. Pandi tähelepanu kujude individualiseerimisele. Hiljem eelistati motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust. (Tekst on võetud minu isiklikust konspektist)
  
  
  MAALIKUNST:
• vitraaž, tahvelmaal (tiib/kappaltarid), fresko, raamatukunst, miniatuurmaal.
• Vitraaž oli kõige silmapaistvam osa, aknad jäid peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Klaaside värvid olid väga kirkad. Enamasti olid inimfiguurid. Nende peaülesanne oli religioosseid jutustusi edasi anna. (Tekst on võetud minu isiklikust konspektist)
• Tahvelmaal oli uue, looduslähedasema kunsti ettekuulutaja. Võimaldas edasi anda peeneid nüansse ja mitmekesisust. Kasutati peamiselt altarite juures (tiibaltarid). Maalide temaatika oli religioosne. Näod, poosid olid ilmekad, kuid moonutatud.
• Freskot iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Maalid on küllaltki looduslähedased, maastikuline. Iseloomulik oli intiimne ja lüüriline kallak. (Tekst on võetud minu isiklikust konspektist)