Kunstiajalugu: Romantism 19.saj. algus

ÜLDINE

●Napoleoni langemise järel kadus paljudes inimestes usk klassitsismi ülevatesse ideedesse. Tekkinud rahulolematus valitseva ühiskondliku korraga (taastunud oli kuningavõim, demokraatia lõpp, uuenduste tühistamine) sünnitas opositsiooni kuhu kuulusid paljud haritlased ja kodanlased.
Ka mitmetes kunstnikes tekitas protestivaimu ühiskondliku korra muutused ja kindlatele reeglitele alluv kunst, mis nende loomevabadust kammitses.
Nii tekkis järjest erinevaid kunstivoole, millel aga puudus ametlik tunnustus.
Seetõttu nim.19.saj. akademismiga opositsioonis olevat kunsti
sõltumatuks kunstiks. (http://kunstiabi.weebly.com/romantism.html)
●Romantis väljendas nii kahtlust kui ka pettumust valgustusajastu ideaalides. Vastupidiselt valgustajate ja klassitsistide mõistusekultusele rõhutasid romantikud tunnete ja instinktide tähtsust. Universum tundub nende jaoks irratsionaalne, maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda. Ainult kunstniku (loovnatuuri) intuitsioonile võib midagi olulist avaneda. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Romantiste ühendas eelkõige ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnase sisu väljendamiseks võib kasutada erinevaid stiile. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

● Romantism, nagu see kehastub kõige järjekindlamalt prantsuse romantiku Delacroix’ loomingus, on täielik vastand klassitsismile. Romantikud ei tunnustanud kõigepealt mingisuguseid vägivaldseid iluseadusi ega ettekirjutusi, nad nõudsid kunstnike piiramatut enesavaldamise võimalust. Romantism hülgab klassitsismi lineaarplastilise käsitlusviisi ja hakkab jälle taotlema maalilisust. Kaob klassitsistlik rahu, eelistatakse ägedat liikumist, dramaatilisust, järske kontraste, tunnete ohjeldamatut väljendust. Klassitsistlik värvitud joonistus asendus koloriidiprobleemide esikohaletõstmisega. Sile klassitsistlik maalimisviis asendus vaba, temperamentse värvi lõuendilepaiskamisega. Romantism elustab niisiis uuesti baroki traditsioone ning seda võib vaadelda ka mingi UUSBAROKI vooluna. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

MAALIKUNST INGLISMAAL
JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825)
●Oma maalide vormis võttis ta eeskuju Michelangelolt ja maneristidelt, lisades veel salapärast heletumedat. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
●Teoste aineseks olid kummalised fantaasiad või subjektiivselt tõlgendatud stseenid kirjandusklassikast. Nii maalides kui ka illustratsioonides Dante, Miltoni ja Shakespeare’i töödele ilmneb Füssli taltsutamatu fantaasialend. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

WILLIAM TURNER (1775-1851)
● Tähtsaim inglise romantik, kõige aegade suurimaid meremaalijaid (mariniste).
● Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi Inglismaal populaarne. Voolavat maalilist värvikäsitlust rakendas ta ka õlivärvidega töötades. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Värvid näivad mõnikord olevat nagu visatud lõuendile ja pintsli kõrval kasutas ta sageli ka värvinuga. Selline tehnika sobis hiilgavalt vormitu, aga üleva stiihia – tormise mere ja erinevate atmosfäärinähtuste kujutamiseks. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Turneri viimase eluperioodi kestel maalitud töödes omandab valgusekujutamine lausa ekstaatilise kuju. Neis kaovad sootuks igasugused piirjooned, valgus ja vari esinevad neis mingis kosmilises võitluses teineteisega. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Valguse muutlikkuse ja varjundirohkuse edasiandjana sai Turner impressionistide eelkäijaks. Impressionistid suhtusid temasse austusega, kuigi mõningase mööndusega. Suurt vastukaja on ta leidnud 20. sajandi lõpu abstraktses maalikunstis. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

"Lumetorm. Hannibal Alpe ületamas" (1812)

„Lumetorm merel“

„Orjalaev“ 1840

„Koit pärast laevahukku“ u.1840

WILLIAM BLAKE (1757-1827)
● Blake oli ekstsentrik, üksiklane, visionäär, radikaal, individualist, äärmuslik isegi romantikute hulgas. Tema eluajal ei hoolinud praktiliselt keegi tema töödest. Blake lõi eklektilise, ent äärmiselt põneva uue, isikupärase, ebamaiselt üleva ja raskesti arusaadava mütoloogia, mis oli täielikus vastuolus 18. sajandi teise poole külma mõistusepärasusega. Loodud mõttemaailmale toetus ta nii oma filosoofilises, kirjanduslikus kui ka kujutava kunsti loomingus. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
●Blake on inglise kunstis ainulaadne, ta oli nii suur luuletaja kui ka suur kunstnik. Paljud tema raamatud on illustreeritud käsitsi (akvarellidega) koloreeritud gravüüridega, kus värss ja illustatsioon on kokku sulanud nagu keskaegsetes illustreeritud käsikirjades. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Loomingu paremik on just vaselõikes. Peale oma loomingu illustreerimise, alustas Blake 1824. aastal Dante „Jumaliku komöödia“ illustreerimist. Nõustumata paljude Dante nägemustega, püüdis ta oma illustratsioonidega autori „vigu“ korrigeerida. See töö jäi lõpetamata. 1826. aastal valmisid tema illustratsioonid Iiobi raamatule. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Kuigi Blake’i tööde originaalsus ja intuitiivsus kuulutasid ette kunsti edasist arengut, oli ta liiga individualistlik, et tal oleks sel ajal järgijaid olnud. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

PRANTSUSMAAL

THÉODORE GÉRICAULT (1791-1824)