Vana-Kreeka kunst (7.s.-1.s.e.m.a)

Kreeka kunsti jagatakse kolme ajajärku:

• arhailine (750 - 480 eKr) e. kõige vanem ajastu, kreeka kunsti algusaeg. Kunstis võeti omaks Egiptuse ja idamaade motiive ja kujundati sellest oma stiil. Vaasimaali kuldaeg.
• klassikaline (480 - 323 eKr) e. õitseaeg, mil toimusid suurejoonelised ehitustööd Ateenas, mis oli saanud Kreeka pealinnaks. Demokraatia, filosoofia, ajaloo uurimise, kirjanduse ja kunsti õitsengu aeg.
• hellenistlik ( 323- 27 eKr) e. hellenism e.hiline ajastu. Periood Aleksander Suure surmast 323. a. kuni esimese Rooma keisri troonileastumiseni 27.eKr. Tänapäevalgi parimaks peetav väejuht Aleksander Suur oli vallutanud ka Idamaid ja toonud sinna kaasa kreeklaste kultuuri. Pärast Aleksander Suure ootamatut surma 323.eKr jagunesid need riigid väiksemateks kreekalike mõjutustega e. hellenistlikeks riikideks. See aeg oli kreeka teaduse hiilgeaeg. Eraldi valdkondadena arenesid välja matemaatika ja füüsika. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

Vana-Kreeka tähtsus:

• Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaarelõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid,Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku. (http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kreeka) 
• Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele.
• Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunstiosas.
• Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. (http://web.zone.ee/marjukodukas/VanaKreekakunst.pdf)

Jumalad:

Kreeka kunst on seotud usuga jumalatesse ja mütoloogiasse.
Jumalaid oli palju. Jumalate üle valitses taeva- , tormi- ja äikesejumal Zeus. Lisaks olid jumalad pea iga eluala ja muidugi loodusjõudude jaoks (nt sõjajumal, veini- ja viljakusjumal, kaupmeeste katsejumal, kunstide kaitsejumal.) (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Jumalad usuti olevat sageli kättemaksuhimulised ja kuigi nende meeleheaks oli ohverdusi tarvis, ei garanteerinud see nende soosingut.  (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Mütoloogias oli ajalugu segamini müütidega. Neid lugusid sõdadest, koletistest ja jumalate sekkumisest andsid muistsed kreeklased põlvest põlve edasi. Jumalaid kujutati inimese sarnastena, koletisi nt. loomana, kellel pea asemel inimese ülakeha. Uskumuse kohaselt elasid 12 peajumalat ja jumalannat Olümpose mäel. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Jumalatele püstitati templeid ja valmistati skulptuure, neile ohverdati loomi ning korraldati rongkäike, teatrietendusi ja mänge. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

Templid:

• Klassikaline ajajärk (480 - 323 eKr)
• Võit pärslaste üle tõi kaasa õitsenguaja kõigil elualadel. Hoogustus ajaloo uurimine, arenes filosoofia ja kirjandus. Kunstis saavutati enneolematu täius, mille poole aastasadade jooksul korduvalt on tagasi pöördutud eeskuju saamiseks. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
• Ateenast oli saanud Kreeka pealinn. Hoogustus ehitustegevus, mille tingis ka tagasilöödud pärslaste purustused. Kui varasemad linnad olid tekkinud stiihiliselt, ilma linnaplaanita, siis Ateena kavandati sirgete tänavate ja nelinurksete elumajade kvartalitega.  Ateenat valitseti tõeliselt demokraatlikult, kus nt. rahvakoosolekutel said kodanikud otsuste vastuvõtmisel kaasa rääkida. Ühiskonnas, kus sellisel määral arvestati indiviidi vabadusega, ei tundunud ka uute templite ehitus abstraktsete mõõtude järgi õige. Nüüd töötati välja uued reeglid, milles võeti aluseks inimkeha proportsioonid. Sel moel saavutati harmoonia, mida peetakse ideaalseks ja täiuslikuks ka tänapäeval. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
• Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Ohverdused jumalatele viidi läbi templi ees asuva altari juures. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
• Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
• Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.
• Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus.
• Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega.
  Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks.
  Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

Hephaistose templi frontoon

Parthenoni templi friis

• Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail.
• Sammas jaguneb järgmiselt:
  baas e. alumine osa
  tüves e. keskmine osa
  kapiteel e. ülemine osa.
• Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia, korintose. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

dooria stiil
Kõige vanem

Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod.



joonia stiil

Hilisem

Sammas on saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut.

korintose stiil

Kõige hilisem

Kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas taimemotiivid.




(http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

• Ateena Akropol - suurim ja tuntuim antiikne pühapaik.

Kuna minemalöödud pärslased olid akropolil asuva esimese templi purustanud, otsustati kogu linnamägi uuesti üles ehitada.
Akropolile pääses mõõda künka läänepoolset treppi. Trepp lõppes võimsa sammastatud väravehitisega, mille õhes osas asus maalikogu ja teises raamatukogu.
Veel enne sammasväravaid asus võidujumalanna Nikele pühendatud väike tempel. Sammastatud väravehitisest läbi minnes satuti platsile, millel kõrgus hiiglaslik jumalanna Athena pronksist kuju. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

Ateena Akropoli tähtsaim ehitis - Parthenoni tempel
Parthenoni tempel oli linna kaitsejumalanna Athenale pühendatud tempel.
Parthenoni templi ehituse eest vastutas skulptor Pheidias. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates projekteeritud templist sai Ateena vabaduse ja rahvusliku uhkuse sümbol. Selle täiuslikke proportsioone on peetud jumalikeks, mis on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele arhitektidele aastasadade jooksul. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

Parthenoni tempel 447-438.eKr (neitsiliku Athena tempel) Ateena Acropolil

Nike tempel

• Templi sees asusid hiiglaslikud skulptuurid, millest tähtsaim oli kulla ja elevandiluuga kaetud jumalanna Athena kuju.
• Jumalanna kuju oli valmistatud puust, selle riided kaetud kuldplekiga ja ihuosad elevandiluuga. Jumalannat ümbritsesid kahekorruseline sammaste ring, millele toetus puust lagi. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
• Ruumi, mis ümbritses Athena kuju, nim. cellaks. Cella 12 m kõrgusel asuval friisil kujutati jumalanna auks peetud pidustuste rongkäike. Tervet templit ümbritses friisina mütoloogilisi ja ajaloolisi sündmusi kujutavad reljeefid. Templi otsaviiludel asusid skulptuurigupid, mis kujutasid jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast ja Athena ja poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

Erechteioni tempel (421- 407 eKr)
Erechteioni tempel oli Akropoli viimane ehitis. See erines kõikidest teistest templitest, sellel puudusid klassikalised proportsioonid ja harmoonia. Tempel koosneb justkui kahest templikesest, mis asuvad ühe katuse all. Maapinna ebatasasusest tingituna asub üks tempel teisest allpool ja sellel on sammastatud sissekäik, nii nagu ka kõrgemalasuval templil. Kõige omapärasem on templi osa, kus talastikku kannavad sammaste asemel naisekujud ehk karüatiidid.
Tempel oli pühendataud kahele jumalale - Athenale ja Poseidonile. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

Ateena akropol

   Mõnel templil olid sammasteks naiste kujud ehk karüatiidid.(http://www.discogenius.com/ee/%C3%B5ppematerjalid/kunstiajalugu/5176-vanakreeka-kunst-arhitektuur)

Skulptuur:
(VIDEO: https://www.youtube.com/watch?v=zDymw3xEv0U)

• Arhailine ajajärk:
• Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
• Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
• Enamikku kuulsamatest kujudest ei ole säilinud, siiski tunneme neid hilisemate koopiate põhjal. Sageli on need aga teisest materjalist ja täit ettekujutust originaalist ei anna. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
• Kujud on võrreldes hilisema ajaga algelised ja kohmakad.
Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus.
Nagu Egiptuseski tehti Kreekas kujud algselt nn. egiptuse poosis, kus vasak jalg on pisut eespool, käed sirgelt kõrval, kergelt naeratavatena.
Mehi kujutati enamasti alasti ja naisi maaniulatuvates rõivastes.
Võib oletada, et mehe ideaaliks oli hästi arenenud, treenitud keha, naise ilu seostus riietuse, ehete ja soenguga. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
• Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure. Kujud ei ole enam seotud tausta või mingi "kivitükiga". Nad seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

Kuros

• Klassikaline ajajärk:
• Kreeka klassikaline ajajärk (480-323 eKr) tähistab kunsti ja kultuuri õitseaega. Kreeklased olid pärslaste üle võidu saavutanud, mis tekitas enesekindlust ja soovi oma riik ise üles ehitada. Seda ajajärku loetakse tõelise õitsengu ajaks, kui arenes demokraatia, kodanike väärtustamine, uuriti ajalugu ja peeti lugu filosoofiast. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
• Klassikalisel ajajärgul toimus suur muudatus figuuride kujutamises. Inimkeha realistlikus ja samas idealiseeritud kujutamises jõuti täiuseni. Skulptoreid huvitas anatoomiline täpsus, kuid samas võis täiusliku keha kujutamiseks tegelikke proportsioone muuta. Kujude näod on rahulikud ja tõsised. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
• Sageli toetuvad skulptuurid keharaskusega ühele jalale, teine jalg on vabalt kõrval. Sellise asendi nimi on kontrapost. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

Merejumal Poseidon

Mõnede arvamuste kohaselt võis skulptuur kujutada ka peajumal, äikesejumal Zeusi. Skulptuur hoidis tõenäoliselt käes relva, milleks võis olla vastavalt kas Poseidoni sümbol kolmikhark või Zeusi tunnus välgunool. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

Polykleitos
Odakandja

Lysippos
Puhkav Hermes

• Parthenoni templi skulptuurid ja reljeefid:
• Parheneoni templi ehitusest sai rahvuslik uhkus. Seda kaunistavad skulptuurid ja reljeefid pidid oma täiuses seda põhimõtet toetama. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
• Ateena Akropolil kõrguvat Parthenoni templi friisi ehk katusealust serva kaunistasid lindina kahte erinevat sorti plaadid. Iga pikivagudega plaadi vahel asus reljeefidega kaunistatud plaat - kokku 92 reljeefi, millel kujutati stseene kreeka mütoloogiast. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
• Vähesest reljeefi sügavusest hoolimata tekitavad üksteise taha paigutatud hobused ja härjadruumilise mulje. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

Templi lõunaküljel asuvad skulptuuritahvlid on kõrgreljeefid ja kujutavad inimese võitlust kentauriga.



Templi otsaviilud e. frontoonid olid kaunistatud eraldiseisvate
skulptuuridega. Figuuride pöörduvad poosid ja lehvivad rüüd viitavad juba hellenismile. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

• Hellenistlik ajajärk:
• Hellenistlik ajajärgul (323 - 27 eKr) levis kreeka kultuur Egiptusesse ja Lääne-Aasiasse ning kultuurikeskuseks sai Ateena asemel pigem Aleksandria linn Egiptuses. 
• Hellenistliku ajajärgu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid ja liikumist. Selle edasiandmiseks pandi kujutatav väändunud poosi ja teda katvad kangad lendlema. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

Milose Venus

Jumalannat kujutav skulptuur on 211 cm kõrgune. Tema nägu on kujutatud rahulikuna, mis on iseloomulik klassikalisele perioodile, kuid pöörduv keha on tüüpiline hellenismile.
1820.a. leidis kuju Milose saarelt kohalik talupoeg. See oli kahes tükis ja käteta. Koos tuttava Prantsuse mereväe nooremohvitseriga pakuti kuju Prantsuse konsulile müügiks. Prantsuse suursaadik ostis kuju ära ja pakkus seda kuningale, kes annetas selle Louvre´i muuseumile.
Koos kujuga Prantsusmaale toimetatud kirjadega alusplaadid ja veel mõned osad läksid aga salapäraselt kaduma.(http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)


Samothrake Nike
Skulptuur kujutab Kreeka mütoloogiast pärinevat tiivulist võidujumalannat Niket.
Parem jalg astub ettepoole, ülestõstetud tiibadega ülakeha on pisut pöördunud ja üks õlg on teisest madalamal.
Selline keha asend ja tahapoole sirutuvad tiivad tekitavad tunde tugevast tuulest, millele jumalanna vastu astub. Eestpoolt surub tuul õhukese kanga vastu keha ja laseb aimata selle kumerusi, tahapoole lehviv draperii suurendab liikuvusetunnet veelgi. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)
Arvatavalt püstitati kuju merelahingu võidu tähistamiseks Rhodose saare rannale laevanina kujulisele alusele u. 300 eKr.
Legend räägib merelahingust Rhodose ja teiste riikide vahel. Viimaste laevastik oli tugevas ülekaalus aga Rhodose meremeeste õnneks tõusis torm. Rhodose meremehed tegid taganemisega pettemanöövri ja meelitasid nii vaenlase laevastiku karidele. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)


Lakooni grupp
Hellenistliku skulptuuri püüdlus liikumise ja dramaatilisuse poole tipneb just selle skulptuurigrupiga 1.saj. eKr.
Kui teos leiti a. 1506, tekitas see suurt imetlust ja mõjutas Michelangelot ja hilisemaid barokk-kunstnikke.
Lakoon oli Trooja preester, kes hoiatas oma kaasmaalasi , et nad ei võtaks vastu linna saadetud puuhobust, sest sinna olid peidetud kreeka sõdalased. Kui jumalad nägid, et nende plaan Troojat hävitada luhta läks, saatsid nad hiiglaslikud meremaod preestri ja tema poegade kallale.
Lootusetut võitlust ja traagikat annavad edasi nii pingul lihased kui ka Lakooni piina täis näoilme. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)


Vaasid:

• Kirjalikest allikatest on teada paljude Vana-Kreeka maalikunstnike nimesid ja teoste kirjeldusi. Paraku ei ole säilinud ühtegi arhailise või klassikalise ajajärgu seina- või tahvelmaali.
• Kreeka kunstist võib siiski mingi ettekujutuse saada säilinud keraamiliste vaaside järgi.
• Vaasid ei olnud mõeldud mitte lillede jaoks, vaid nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett.
• Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja üheks põhiliseks kaubaartikliks Vahemere äärsetes maades. Tänu nendele joonistustele mõistame paremini selle rahva elu ja rikast kultuuri nendel kaugetel aegadel.
• MEANDER on oma nime saanud käänulise jõe järgi ja on üks tüüpilisemaid kreeka mustreid. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

• Geomeetrilise ornamendiga vaas
  
• Mustafiguuriline stiil - punasel taustal must figuur.
Mustafiguuriline stiil on vanem kui punasefiguuriline. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja. (https://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_keraamika)

• Punasefiguuriline stiil - mustal taustal punased figuurid. Teemadeks mütoloogia, kaasaegsed sündmused ning igapäevane elu.
  Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem. Figuurid jäeti värvimata, mustaga kaeti nende taha jääv taust. Nüüd oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist. (https://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_keraamika)
  

Teater:

(VIDEO: https://www.youtube.com/watch?v=Pdi4UyR2f1s&feature=related)

    ·          Istmeread tõusid ülespoole ja võimaldasid etendusest osa saada ka kaugemal istujatel.
All sõõris asub ümmargune väljak  orkestra, kus toimus etendus.

    ·         Orkestra taga asus  skeene, telk või ehitis, kus näitlejad esinemiseks valmistusid.

    ·         Etendusepäev oli Ateenas eriline. Eriti pidustustel veini- ja viljakusjumala Dionysose auks, kui selles osalesid kõik linna kodanikud. Mingit äritegevust ei toimunud, sest festival algas juba koidikul. Päeva jooksul oli kavas mitu näitekirjanike poolt kirjutatud näidendit. Kui teema oli pärit müütidest, siis nimetati seda tragöödiaks. Tragöödiates ülistati jumalaid aga jutustati alati ka mingit lugu. Komöödiad olid mõeldud rohkem rahva naerutamiseks. Nendes näidati tuntud inimesi koomilistes olukordades ja  pilgati isegi jumalaid. Lemmikteemaks oli ka rumal ja sõnakuulmatu ori.

    ·         Esialgsetes näidendites esines koor (10-15 inimest) ja üks näitleja, hiljem tuli näitlejaid juurde aga kooril oli ikka oma oluline roll. Etendus oli justkui kahekõne näitleja ja koori vahel.

    ·         Näitlejad kandsid tegelaste meeleolu edasiandmiseks maske ja olid alati mehed. Maskid olid iga näidendi tegelase jaoks erinevad, et vaatajal oleks lihtsam neid ära tunda. Maskidel olid suured suuavad, et hääl kaugele ära kostaks.  Mõnikord olid need kahepoolsed : ühelt poolt rahuliku ja teiselt poolt vihase ilmega. Sellest ajast on pärit tänapäevani teatri sümboolikana kasutatav nuttev ja naerev mask. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)

• Epidaurose teater on Vana-Kreeka teatritest kuulsaim. Sellel on mitmeid põhjuseid, millest üks on selle suurepärane akustika. All sõõris tehtav väikseimgi heli on kuuldav ka tagumises reas. Selle põhjuseks peetakse ehitusel kasutatud kõrgekvaliteedilist marmorit ja istmeridade paigutust, millelt heli kõikjale ühtlaselt peegeldub. (http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html)