· 14 -15.
sajand tekkisid protestantlikud kirikud, hakati soosima jumalike ja ilmalike
kunstiteoseid.
· 15. sajand
arenes puuskulptuur ja trükikunst.
16. sajand arenes maali kõrval ka graafika. |
· 1494.
aastal sõjakäigud Itaaliasse.
· Õukonna,
kuninga ja suuraadlike
vajadus oma kuningliku residentsi järele.
· Itaalia
kunstnikud.
· Francois
I rajas losse ja edendas kunsti.
· 16.
sajand ei suutnud Prantsusmaale kutsutud itaalia meistrid prantsuse
traditsioone skulptuuris välja suruda.
Hoopis tugevam oli itaalia mõju 16. sajandil
maalikunstile. Figuuri- ja kompositsioonmaalis sattusid prantslased täielikult
itaalia meistrite mõju alla.
· 15.
ja 16. sajandil jätkub klaasimaali suurejooneline viljelemine. Tänu
tehniliste võtete täiustamisele osutus võimalikuks imiteerida tahvelmaali kõigi
selle iseärasustega - varjudega, värvinüanssidega jne.
|
· Madalmaade
usuline ja poliitiline areng konfliktiderohke.
· 1477.
a. valitsejaks Saksa-Rooma keisrid.
· 16.
saj. alguses levis reformatsioon.
· Katoliku
kiriku seisukohalt reformaatoriteks ketserid, keda oli vaja karistada.
· Keiser
Karl V alustas ketserite jälitamist ja mõnede hukkamist, et katoliiklusele
tuginedes oma riiki üles ehitada.
· 1556.
a. läksid Madalmaad Hispaania alluvusse.
Usuvõitlus põimus
vabadusvõitlusega. Põhja-Madalmaad (Holland) sai iseseisvaks, Lõuna-Madalmaad
(Belgia) katoliiklikuks Habsburgide võimu all. | |
| MAALIKUNST |
Albrecht
Dürer(1471-1528)
· Albrecht
Dürer oli Saksamaa tähtsaim renessansskunstnik ja selle maa kuulsaim kunstnik
läbi aegade. Ta oli oma aja juhtiv maalija ja graafik. Just graafilised
tehnikad nagu puu- ja vasegravüür said tema käe all uue väljenduslikkuse
ning kõrgeima tehnilise taseme.
· Düreri
kunst avaldas mõju kogu Euroopas juba tema eluajal ja on olnud
inspiratsiooniallikaks sajandeid peale teda.
· Kunstniku huvi
mõista kõiki ümbritseva maailmaga seotut, tohutu õpihimu ja mitmekülgsus
kujundas talle maine, mis oli samaväärne Leonardo da Vinci kuulsusega
Itaalias.
Autoportree
Ema portree
Matthias Grünewald (1470-1528)
· Hilisgootika
ja renessanss.
· Vesiehituse
insener ja õuemaalija.
· Oma töödes
paneb ta pearõhku värviprobleemidele ja valguse kujutamisele.
· Iseloomulik
on Grünewaldi kunstile suur ilmekus, tunnete kirglik ning haarav väljendus ja
vapustav, traagiline õõnsus.
Isenheimi altar
· Kolmar´i
muuseumis, mis valmis
u.
1511. aastal
· Peateoseks
maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril
· Ristilöödus
Kristus 3 meetrit kõrgel süngel ja müstilisel altaripildil mõjub kohutavate
inimlike piinade kehastusena
· Altaril
on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud ristilöödu
· Moonutatud,
rohekas tõmbunud keha ja juuresviibijate punased mantlid jätavad musta öötaeva
taustal õudse mulje
· Kui
avada altari tiivad, võib näha ka helgemaid pilte
· Vasakpoolsed
ahastavad figuuri – Maarja, Apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdalena
· Paremal
seisab Ristija Johannes, viidates Kristusele kui lunastajal
· Teose
ülesehitus: uusaegne kehade ruumilisus ja naturalism
Lucas
Cranach vanem (1472 -1553)
· Töötas
maalijana ja graafikuna saksi kuurvürsti õukonnas.
· Maalis
usulisi maale ja portreesid. Aga ka antiikmütoloogia teemadel.
· Tööd
olid väikse formaadilised ja manerislikud.
· Lõi
aristokraatidele privaatseks silmailuks.
· Mõnedes
teostes esineb koketeerimist ja naiivset erootikat.
Venus ja Cupido
|
·
Prantsuse maalikunst oli kaua itaalia kunsti
mõju all.
Jean
Clouet (u. 1475 kuni 1580- 1541)
· Renessansmaali
silmapaistev esindaja
· Oli
päritolu flaamlane
Austria kuninganna Elisabeth
· Paljudele
Clouet` maalidel on väga iseloomulik hallikate siniste, külmade roheliste ja
kollaste toonide domineerimine portreteerivate rõivastuse.
· Külm
koloriit nagu rõhutas teravte piirjoontega köe ja näo vormi suletust.
Navarra Margareth, kuningas Francois I
õde
· Kuninga
õukonna maalijate hulka kuulus ka Jean
Clouet poeg Francois Clouet (1510-1572). Mõlema kunstniku
stiili on väga palju jäljendatud.
Francois I portree
Francois Clouet „Francois I hobusel“
· Kuninga silmavaade, meelas suu,
luksuslik rõivastus – esitab lõbujanulist meest
 
Suplev naine 1571
|
Hieronymus
Bosch (1450-1516)
●
Pessimistlik
fantast.
●
Tema arvates on
inimene armetu, loomalik, irratsionaalne, hukkumisele määratud olend.
●
3-osalised
altarimaalid, tavaliselt vasakpoolsel pildid pattulangemine keskel maine elu
oma pattudega, paremal
vääramatu karistus põrgupiinade näol.
●
Pildid
unenäolikult põnevad, peened värvimängud, inspiratsiooniks 20. sajandi
sürrealistidele.
“Lõbude Aed"
● on maalitud õlivärvidega puit alusele ning see koosneb kolmest, keskele
sulgnevast osast, millest igal osal on oma tähendus.
● Teost tuleks lugeda vasakult paremale ning jäädvustatud sündmused on ka
kronoloogilises järjestuses.
● Teosel on kujutatud alasti inimesi, ebaharilikult suuri puuvilju ja
ebareaalseid loomi, mis on väga sarnane kõiksugu müütidega.
● Maal on hallikas toonis ning pole kooskõlas piibliga, mis on omane
renessansile.
Jan
ja Hubert van Eyck
Gentli
altar avatuna ning suletuna
· Traditsioonililsed
piiblistseenid on siin peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt
reaalseks ja elavaks.
· Van
Eycki värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud
järeleaimamatuks.
 
Pieter Brueghel vanem (1528/30-1569)
·
Suurmeister, õpetliku, moraliseeriva sisuga
peenmaaltehnikaga olustikumaalija.
·
Igapäevastel stseenidel üldistav tagamõte.
·
Peategelasteks talupojad – lihtsustamata, robustset
elujõudu imetledes. Vahel üksiku kangelae eneseteostuskatsete tühisus.
„Maastik Ikarose kukkumisega”
·
Hilisemates töödes pessimistlik, traagiline
maailmakäsitlus. Inimesed väikesed, tühised olendid, kes ei näe ohtu. Tunneb
neile kaasa.
|
Jean
Goujon (1510-1568)
· Louvre´i
lossi projekteerimine ja ehitamine.
· Skulptor
· Tema
tööks on reljeefid uuenenud fassaadil.
„Süütute kaevu"
Kujutatakse
saledaid peentesse voltitesse langevates läbipaistvates rüüdes nümfe, kel
kannud käes. Goujoni figuurid seevastu mõjuvad gratsioosselt, kõige veidramaid
riime viia loomulikku ja ilusasse kooskõlla. Goujoni figuuride omapärane ilu
tuleneb eelkõige nende liigutuste mitmekesisusest.
|
|
||
· Arenes
renessansikunst peamiselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel.
Loire'i oru lossid:
Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle
kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad
siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant
tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja
katuseaknad- kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi
katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse
arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse
kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest.
Chenonceaux'
loss,
mis oleks just nagu sillale ehitatud.
Blois` loss-
sinna õue ehitatud keerdtrepp kannab Francois I
nime. Fontainebleau loss- seal kujunes välja omaette arhitektide,
sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond.
Ecouen`i loss
Charleval`i loss
Ja veel:
(Fontainebleau, Ambois Aclay-le-Rideau Cheverny ja Dilandry)
 |
|
||
· Saksa
renessanss arenes välja gootikast.
·Väga kaua püsis varasemast
keskajast pärinev mõtteviis.
· Inimesed olid sakslaste maalidel enamasti karmid, kogukad ja
maalähedased.
· Sakslastele olid võõrad Itaalia renessanssi sagedased
helgusemeeleolud.
|
Ehkki prantsuse 15. sajandi maalikunst ei saavutanud sellist ühtsust kui Madalmaadel, mõjub ta täiesti iseseisvana ja omapärasena. |
· Väljapaistvaid saavutusi oli maali alal. Madalmaadest.
· Madalmaadest sai alguse õlivärvidega maalimine.
· Alles 16. sajandil
hakkas renessanssi stiil Madalmaadesse jõudma.
|
Allikmaterjal:
http://kunstiabi.weebly.com/renessanss.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar