Ürgaja kunst (30 000–2500 e.Kr.)

• Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr.
• Tööriisti tehti kivist ning siit ka selle ajastu nimetus, kiviaeg.
• Vanimad säilinud teadaolevad kunstiteosed loodi 60 000-70 000 a. tagasi.
• Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ning kivist tööriistadele. 
• Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat. Nad uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust.
• Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid (kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud).
• Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud.
• Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid, põhjapõdrad, piisonid.
• Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu. Põhilised toonid olid kollane, punane, must ja valge. Kasutati mineraalseid värve, mida segati kondiüdi või rasvaga. (http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/1hada/paleoliitiline_kunst.htm; Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu)

• Kiviaeg jaguneb:
  1) Vanem kiviaeg e. paleoliitikum (2 milj.-. 150 000 a. tagasi)
  Algas esimeste tööriistade valmistamisega. *Homo habilis - 2,5 milj. (osav inimene, osavinimene) kahejalgsus. *toidu kokku kandmiseks. *põgenemisel järglaste süles kandmiseks. *kivide loopimiseks; õrn kõht. *kuumus.
   2) Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 a. e.Kr.). Luudest ja kividest valmistatud riistad. (Nt, tuurad, harpuuniotsad, õngekonksud)
  3) Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 a. e.Kr.). Algas savinõude ja lopes metallide kasutuselevõtuga.) (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L3rp5iF9NpUJ:www.meeri.org/Tekstid/YRGAJA%2520KUNST.doc+&cd=6&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist (15 000-10 000 a.)
Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux` Prantsusmaal.

Lascaux` koopamaaling (avastati 1940.a). Kujutatud metshobuseid,
hirvi, kaljukitsi, ürgveiseid. Koopast leiab ligi 800 maalingut ja graveeringut.

Lascaux`koopamaalid Prantsusmaal:

Hiina hobune
(15 000-13 500 e.Kr)

Altamira koopamaalid Hispaanias:

                               Willendorfi Veenus. Kivikujuke (vormikas naine).

                              Üks kuulsamaid on kivist naisekuju, mis leiti Austriast Willendorfist.See on valmistatud arvatavalt u. 24 000- 22 000 e.Kr.

                             Kujuke on pisut rohkem kui 11cm pikk ja valmistatud lubjakivist ning värvitud punase ookriga.

                                Kujutatud on tüsedat rasvavoltidega alasti naist, kelle nägu pole näha, sest seda katab midagi patsitaolist. 

                              Rõhutatud on hiiglasuuri rindu, millel lebavad ebaloomulikult väikesed käevõrudega käed. (http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html)

Stonehenge`i kromlehh.

Tohutusuured püstised kivirahnud on paigutatud ringikujuliselt ja neile on paarikaupa kolmas kiviplokk peale tõstetud. Sellist "kivilaua" moodi ehitist nim. dolmeniks. Dolmenid olid                kivikalmedkuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Lihtsalt püstipidi maasse paigutatud kivirahnu nim. menhiriks. Menhirid ja dolmenid koos moodustavad kromlehhi. Kromlehhid ja menhirid olid kultusliku tähendusega.  Menhirid: Sardiinia saarel Itaalias, Inglismaal ja Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal. (http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html)

Menhir- esiajast pärinev inimese püstitatud sambataoline tahumata või vähe tahutud kivirahn.

Dolmen- megaliitkividest ehitis, mis on laua kujuga.

Kromlehh- menhiritest püstitatud ringitaoline ehitis n. Stonehenge. (http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html)

Kasutatud allikmaterjalid:

1) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/1hada/paleoliitiline_kunst.htm
2) Jaak Kangilaski Kunsti-Kultuuri ajalugu
3) http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L3rp5iF9NpUJ:www.meeri.org/Tekstid/YRGAJA%2520KUNST.doc+&cd=6&hl=et&ct=clnk&gl=ee

4) http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html