Tekkis 10 sajandil ja kestis kuni gooti kunsti tekkimiseni 13 sajandil. Selle kultuuri tunnused avalduvad kõige tugevamalt just kirikute arhitektuuris (kloostrid olid tähtsal kohal romaani kultuuri tekkel).
Ühiskondlik ja poliitiline taust: feodalismi areng ja tugevnemine viisid antiikkunsti juurest uuesti eemale, vastupidiselt karolingide kunstile.
Arhitektuur: (oli 3 kirikutüüpi: ühelööviline, kodakirik ja basiilika)
Basiilika: kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika, vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse –idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. Koori põrand oli tavaliselt u 3 trepiastet kõrgemal, moodustades “poodiumi” v “näitelava”. Koori all asus tavaliselt kabel ehk krüpt; tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui võrrelda varakristlike kirikutega.
Kodakirik: kodakirik oli nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. Empooride asemel võis olla ka trifoorium e. kitsas käik, mis oli paksu müüri sisse ehitatud, aga need võisid vabalt ka puududa.Üleminekul gootikasse on kohata ka kekslöövi neljaosalist jaotust: arkaad, empoorid,trifoorium ja valgmik.
Romaanistiili peamised tunnused: (kuningate ja kindluste periood) ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid; lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega, kaitsekäigud, tornid või piilarid, massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest;reljeefide kindlavormilisus; romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika. (Tekst on võetud minu isiklikust konspektist)
Mungaordud:Benediktlased- Benedictuse reegel: mõõdukas, palveta ja tööta. Rajas Monte Casino kloostri.Tsitertslaste ordu- Citeaux klooster, lihtsus arhitektuuris, füüsilise töö tähtsuse rõhutamine.Frantsisklased- Püha Franciscus Assist. Hallid vennad, vaesus, paljajalu kerjamine, lihtne töö. Selgitavad kirikliku õpetust lihtrahvale.Dominiiklased- Püha Dominicus. Jutlustavad ketserluse vastu, juhivad ikvisitsiooni. (Tekst on võetud minu isiklikust konspektist)
Pisa katedraali kellatorn Itaalias (1174.a)
Maria Laachi kirik Saksamaal 11. saj lõpp (nimetatakse ka kindluseks)
Hildesheimi toomkirik (selle kiriku uksed on pronksist)
Viiekupliline Püha Markuse kirik Veneetsias (põhiplaan sarnaneb Apostlite kirikuga Konstantinoopolis)
Cluny kloostri kirik
Profaanarhitektuur: ilmalikke hooneid ei ole palju jäänud, sest oli keskendutud kiriku teenistusele; küllalt on aga püstitatud linnuseid ja linnakindlustusi, kasutati ka nii palju kui võimalik looduslikke olusid enda huvides, nt künkad ja veekogud, linnuse viimaseks pelgupaigaks oli sageli torn. Ehitisi kaunistati reljeefidega; skulptuuris kasutati ähvardavaid süžeesid, kõige rohkem Viimse kohtupäeva stseeni, reljeefidel ei ole realistlikkusele tähelepanu pööratud; inimfiguuridki on kujutatud moonutatuna, moonutatud taime ja looma kujutised. (Tekst on võetud minu isiklikust konspektist)
MAALIKUNST:
seinamaal: sageli kirikutes, pinnaline ja lineaarne laad, liikuvad ja väljendusrikkad figuurid. Peamised teemad olid imedega, ka piiblilugude otsesed illustratsioonid, kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat.
miniatuurmaal: raamatumaalides, dekoratiivsus oli peamine; pinnaline laad ja rohke ornamentika kasutamine, rõhutatud kannatustele. (Tekst on võetud minu isiklikust konspektist)
Romaani ajast on pärit vitraažaknad. Need on värvilistest maalitud klaasitükkidest tinaraamistusega ühendatud pildid, millega kaeti aknaid. Nendel kujutatud piiblistseenid kandsid samuti õpetlikku sõnumit.Läbi värviliste klaaside kumas hämarasse kirikusse müstilist valgust ja küllap see tekitas kirikusolijais aukartust ja pühalikku meeleolu. (http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur-ja-maalikunst.html)
SKULPTUUR:
Romaaniaegsetes kirikutes oli oluline koht skulptuuril.
Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi. Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. Kuna reljeefid ei olnud ette nähtud ligidalt vaatamiseks, siis ei ole nad ka detailselt välja töödeldud, vaid kehavormid on edasi antud üldistatult. Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt. Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nim. neid reljeefe ka "vaeste piibliks".
Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale ehk peauksi, esifassaade ja sambakapiteele. (http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur-ja-maalikunst.html)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar