- Klassitsistlik kunst avaldus mitmel erineval viisil kuid ühiseks nimetajaks sai baroki- ja rokokoovastasus. Kunst pidi endas kandma ajastu vaimu- olema õpetliku sisuga ja ülistama voorusi. Otsiti poliitilisi ja eetilisi ideaale, mille poole püüelda. Sageli leiti neid kirjandusest, ajaloost ja mütoloogiast. (http://kunstiabi.weebly.com/maalikunst2.html)
- Klassitsistlike maalide kompositsioon on tasakaalukas ja rahulik.Tihti on tegevus paigutatud esiplaanile ja tagaplaan jäetud detailidevaeseks ning ebaoluliseks. Tänapäeva vaatajale tunduvad need ülevaid ideesid ja vaprust ülistavad maalid teatraalsed ja elukauged, kuid tol ajal hinnati neid eelkõige sisu järgi. (http://kunstiabi.weebly.com/maalikunst2.html)
JAQUES LOUIS DAVID (1748-1825)
●
● Klassitsistliku ajastu kuulsaimm ja mõjukaim maalikunstnik, kes ühest küljest oli kõige järjekindlam klassitsist; kuid tema loomingus on külgi, mis mis viivad hoopis välja klassitsismi rangetest raamidest ja mida võib vaadelda ka realismi varasema väljendusena prantsuse maalikunstis. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:T7FCRSTeBooJ:www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/klassitsism.htm+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee)●
● Davidi kuulus maal „Horatiuse vanne“ (1874) oli klassitsistliku programmi esmakordne järjekindel väljendus. Samas oli see teos suure ühiskondliku tähtsusega ja kaasaegsed pidasid seda revolutsioonilise vaimulaadi selgeks ilminguks, sest süžee meenutas neile kodanikukohuste ülimuslikkust. Teoses valitseb lineaarplastiline käsitluslaad, kompositsioon, mis meenutab antiikreljeefidestiili, on rahulik, rangelt sümmeetriline, figuurid asetsevad üksteise kõrvale asetatud kihtidena. Kompositsiooni rahulikkust aitavad süvendada ühtlane valgus ja monotoonne kollakaspruun koloriit. Teos on ülimal määral lihtne, tõsine ja kaine. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:T7FCRSTeBooJ:www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/klassitsism.htm+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
„Horatiuse vanne“
● David on Napoleoni visuaalse kultuse rajaja – maalib palju allegooriaid Napoleoni elust. Suurejoonelisim on grandioosne „Napoleoni kroonimine“ (6,1x9,31m). Klassitsismi rangeid teooriaid ei saanud siin rakendada, kunstnikul oli nõue kujutada seda sündmust ja osavõtjaid loomutruult (Napoleon vaatas kavandid isiklikult üle). (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:T7FCRSTeBooJ:www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/klassitsism.htm+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
„Napoleoni kroonimine“
● Tippsaavutusteks Davidi loomingus saab lugeda portreemaale. Ülimalt kaasahaarav on neis kunstniku karakteriseerimisjõud. (http://kunstiabi.weebly.com/prantsuse-maalikunstnik-jacques-louis-david.html)
● Ingres jäi kuni surmani klassitsistlike ideede eestvõitlejaks ja kõikide uute voolude veendunud vastaseks. Ometi oli Ingres suur kunstnik, kes elas väga raskelt üle seda, et tema teosed ja teooriad leidsid toetust ainult kõige konservatiivsema ning kunstivõõrama publiku poolt. Ingres püüdis iga hinna eest saada „kaasaegseks Raffaeliks“, mõistmata suuri ühiskondlikke ja kunstilisi muudatusi, mis olid toimunud. Tema suured kompositsioonid, mida ta ise pidas kõige tähtsamaks oma loomingus, esindasid juba valmimise hetkel kunsti eilset päeva. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:T7FCRSTeBooJ:www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/klassitsism.htm+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Aktimaalid. Tähelepanuväärsed on joonte rafineeritud ilu, meisterlikult edasi antud valguse ja varju nüansside mäng kehadel. Neis teostes on tunda seda nn. külmunud meelelisust, mis on üldse iseloomulik klassitsistlikule aktimaalile. Ingres’i kunsti kõige iseloomulikumad jooned on lineaarne abstraktsioon, püüd suure ja lihtsa joonekäsitluse poole ühenduses tugeva, puhtklassikalise kehatundega. Nii saavutab ta kontuuride peene ilu, ühtlasi aga üllatava veenvuse karakteriseerimisel. (http://kunstiabi.weebly.com/prantsuse-maalikunstnik-jean-august-dominique-ingres.html)
„Suur odalisk“ 1814.a
SKULPTUUR:
● Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena,
eelistatud olid alastifiguurid. Detailidest hoiduti, mistõttu kujud tunduvad
üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes stseenides iga hinna eest
jääda soliidseks, rangeks ja suurejooneliseks. Seetõttu mõjuvad
klassitsistlikud teosed tihti tundevaesetena.
ANTONIO CANOVA (1757-1822)
● Tuntuim varaklassitsistlik skulptor, kelle töödes võib näha teatud rokokoolikku pehmust, sarmikust ja värskust. (http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur1.html)
● Tuntuim teos on „Kolm graatsiat“.
JEAN ANTOINE HOUDON (1741-1828)
● Prantsuse skulptor, kes suutis ühendada klassitsistlikud põhimõtted tõetruuduse ja jõulise ilmekusega, eriti portreebüstides. (http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur1.html)
● Kuulsaim teos on Voltaire’i istuv figuur.
BERTEL THORVALDSEN (1768-1844)
● Kõrgklassitsismi kõige kuulsaim esindaja, kes viis kõige järjekindlamalt ellu klassitsistlikke põhimõtteid. (http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur1.html)
● Teoseid: „Jason“, „Kristus“.
ARHITEKTUUR:
● Klassitsism ei nõudnudki otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. Täielikud kreeka ehitiste jäljendused jäid siiski erandlikuks; üheks selliseks näiteks on MADELEINE’I KIRIK PARIISIS. Templiarhitektuuril ei saanud olla massilist levikut, kuid templitelt laenatud detaile, eriti sambaid, kasutati enamiku ehitiste juues. Nii tekkisid ehitised, mille fassaadid meenutasid templit. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:T7FCRSTeBooJ:www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/klassitsism.htm+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
MADELEINE’I KIRIK PARIISIS
●
PANTHEON PARIISIS
IISAKU KIRIK PETERBURIS
● Klassitsismi ajal levisid ka arhitektuurilised
monumendid, ilma praktilise funktsioonita ehitised, nagu triumfikaared,
võidusambad ja auväravad. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur2.html)
TÄHE VÕIDUKAAR PARIISIS
Saksamaal - BRANDENBURGI VÄRAVAD
BERLIINIS
Venemaal – ALEKSANDRI SAMMAS
NARVA
VÄRAVAD PETERBURIS
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar